Ebavõrdne Eesti

Viimastel aastatel on Eesti olnud ELi kõige kiiremini kasvavate majanduste seas ja kinnitanud kanda digipöörde võimaluste riigina. Kuid digitaalsed ja ökoloogilised muutused on võimendanud edasiste struktuursete muudatuste vajadust. Võimekus muudatustega kohaneda on ühiskonnas ja majanduses ebaühtlaselt jaotunud, nii et mõned Eesti piirkonnad võidavad muutustest, kuid teised jäävad maha. Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus on seotud piirkondlike erinevustega, seega on ebavõrdsusega keeruline võidelda piirkondlike erinevustega tegelemata. Vaatamata püsivatele piirkondlikele erinevustele ei ole poliitilised otsustajad viimase kolmekümne aasta jooksul seda teemat tõhusalt käsitlenud. Eesti piirkondlike erinevuste aruanne toob välja praegused ruumilised erinevused tuleviku riskide ja väljakutsete valguses.

Võrdsete elutingimuste uued strateegiad

Elutingimuste parandamine piirkondades, kus seistakse silmitsi kuhjunud probleemidega, mis tulenevad ebakindlast tööhõivest, madalast hariduslikust kvalifikatsioonist, nõrgast majandusest ja poliitilisest tegevusetusest, ei ole vaid poliitika hädaolukord, vaid ka ajend, kujundamaks pikaajalised arengustrateegiad ja tugevdamaks sotsiaalset ühtekuuluvust. See nõuab Euroopa ja riigi tasandil uut poliitikat, mille eesmärgiks on ressursside ümberjagamine kohalikul tasandil ja regionaalselt tasakaalustatud arengut toetava reguleeriva raamistiku rajamine.